Kolmanda kodutöö raames tuli kujutada skeemina oma personaalset õpikeskkonda ning analüüsida ka ühte artiklit.
Minu õpikeskkonna skeem tuli selline:
Minu personaalse õpikeskkonna skeem jaguneb kaheks: eraelus kasutatavateks keskkondadeks ning keskkondadeks, mida kasutan seoses kooli või tööga. Mõnda keskkonda kasutan nii isiklikeks tegevusteks kui ka töö- või koolialasteks tegevusteks. Nagu skeemilt näha, kasutan suuremal hulgal keskkondi pigem seoses kooli või tööga. Kindlasti kõige tihedamini kasutan facebooki, skypei ning gmaili, mida kõiki kasutan kommunikatsiooni eesmärgil. Nendest keskkondadest on minu arvates igapäevaseks kiireks info omandamiseks ja info vahetuseks kõige parem facebook. Olen oma facebooki keskkonna loonud sellise, et minu uudisvoogu tuleb infot ainult minu jaoks tähtsatelt organisatsioonidelt ja inimestelt. Kui on kiire, siis on võimalik päeva tähtsamate sündmuste kohta infot saata vaid pealkirjadest või lühiklippidest, mis facebooki on lisatud. Samuti meeldib mulle variant, et kui olen kellegagi facebookis sõber, kuid ei soovi tema tegevusi igapäevaselt näha, siis mul on võimalus tema jälgimine lõpetada, kuid samal ajal saan vajadusel temaga ikkagi edasi suhelda. Lisaks sellele on facebookis hea suhelda, sest korraga on võimalik teha mitut asja. Saan samaaegselt sõpradega rääkida ning uudiseid lugeda.
Samas kui aga on vaja mõnele vestlusele pingsamalt keskenduda, siis selleks on kõige parem ikkagi Skype, kuna seal ei ole muid faktoreid, mis võivad segada. Gmaili kasutan enamasti selleks, et suhtlus oleks paremini dokumenteeritud ning hiljem lihtsamini ülesleitav. Samuti sobib meili teel kirjutamine kõige paremini ikkagi suhtlemiseks inimestega, keda ei tunne. Minu jaoks tundub näiteks väga naljakas variant, et saan mõnede asutuste esindajatega suhelda facebookis või skypes. Need keskkonnad tunduvad mulle ikkagi mõeldud rohkem informaalseks suhtluseks ning meilikeskkonnad ametlikumaks suhtluseks.
Teiseks kodutöö osaks oli ühe artikli lugemine ja analüüsimine. Valisin selleks Christian Dalsgaardi artikli “Social software: E-learning beyond learning management systems”. Valisin just selle artikli seetõttu, et mulle pakkus huvi mõiste sotsiaalne tarkvara ning kuidas seda on võimalik kasutada oma õppimise edendamiseks. Artikkel oli üpriski lühike, kuid sellegi poolest väga sisukas ning hea ülesehitusega. Eriti meeldis mulle see, et artiklis oli selgitatud täpsemalt, millised on erinevad sotsiaalsed tarkvarad ning kirjeldatud ka nende toimimispõhimõtteid. Kuigi tegemist oli akadeemilise tekstiga, olid seletused väga lihtsad ja loogilised ning artikli mõistmiseks ei olnud vaja erilisi eelteadmisi.
Artiklis kirjutatakse sellest, et e-õpe peaks liikuma õpihaldussüsteemide kasutamiselt õpilase enda juhitud erinevate vahendite kasutamisele. Õpihaldussüsteemid on head administratiivsete eesmärkide täitmiseks, kuid ei toeta piisavalt õpilast oma õppimise kujundamisel ning eluliste probleemide lahendamisel.
Artiklist jäi silma mõte, mis tuli väga tuttav ette seetõttu, et sarnast mõtet kohtasin juba varasemalt ühe teise kodutöö raames. Tsiteerin autorit: “As stated, learning cannot be managed. Learning can, however, be facilitated. [..] The argument is that the learning activities of students cannot be structured or pre-determined.” Seetõttu nõustun autoriga, et sotsiaalsel tarkvaral on palju potentsiaali kasutamiseks hariduslikel eesmärkidel, kuna tarkvara võimaldab õpilastel ise kujundada ja juhtida oma õppimist ning samal ajal pakub neile võimaluse olla osa virtuaalsest kogukonnast ning seeläbi leida mõttekaaslasi.
Sotsiaalse tarkvara abil saavad õpilased ise juhtida oma õppimist ning seeläbi jõuda probleemi lahenduseni ilma, et keegi neile vastuse ette ütleks. Sotsiaalse tarkvara põhimõte on vaid tagada vahendid, mida õpilased saavad kasutada iseseisvalt või koostöös teiste õpilastega probleemide lahendamisel. Õpilased saavad kasutada omale sobivaid vahendeid ning olla veebis just nii aktiivsed kui neile endale sobib.
Artiklis on toodud punktidega välja, mida kujutab endast tervikuna õpilaskeskne lähenemine e-õppesse:
- (õpi)haldussüsteeme kasutatakse vaid administratiivsetel eesmärkidel;
- õpilastele pakutakse personaalsed vahendid ülesande lahendamiseks, sisu loomiseks, selle esitamiseks ning reflekteerimiseks ja teiste õpilastega koostöötamiseks;
- soodustatakse õpilaste võrgustike tekkimist ühe kursuse raames;
- soodustatakse võrgustike tekkimist õpilaste ning valdkonnas töötavate inimeste vahel.
Kasutatud allikad:
Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7. [PDF]
Anne-Mai blogi 